Sa oled siin

Seksuaalvägivalda kogenud ohvri kompleksteenus tervishoiuasutustes

 

 

 

Töösuuna kirjeldus

Seksuaalvägivalla (SV) ohvrite standardiseeritud teenuse arendamist alustasime 2017. aastal. Meie eesmärgiks on võimaldada seksuaalvägivalla läbielanutele kompleksset abi neljas Eesti piirkonnas (seksuaalvägivalla kriisiabikeskused ehk SAKid).

Töösuuna üldeesmärgiks on seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud abi osutamise koordineerimine ja arendamine valitud tervishoiuasutustes (seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes). Üldeesmärgiks on vähendada sobivate teenuste puudumisest tingitud üldist koormust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile ning ühiskonnale tervikuna.

Selle saavutamiseks on töösuuna alaeesmärkideks:

  1. Pakkuda koordineeritult valdkonna asjatundjaid ühendavat standardiseeritud abi nelja Eesti piirkonna tervishoiuasutustes, mis võimaldab SV ohvritel saada vahetult traumaolukorras esmast abi ja järelravi ennetamaks seksuaalvägivallast tingitud kehalise ja vaimse tervise ning sotsiaalse toimetuleku pikaajalisi probleeme.

  2. Kindlustada ja arendada seksuaalkuriteoga seotud standardiseeritud tõendite kogumist tervishoiuasutustes, et senisest paremini menetleda seksuaalvägivallaga seotud kuritegusid Eestis.

  3. Seada sisse süsteem, mis võimaldab järjepidevalt seksuaalvägivallaga seotud pöördumiste kohta andmeid koguda ja analüüsida, nt pöördunute hulk tervishoiuasutustesse ja sealt edasi politseisse; aeg, mil pöördutakse abi saamiseks; seksuaalvägivalla ohvrite ja toimepanijate profiil; seksuaalvägivallast tingitud ja pöördumisel registreeritud tervisekahjud.

  4. Arendada koostööd eri osapoolte vahel (tervishoiuasutused, politsei, kohtumeedikud, prokuratuur, tugikeskused jm).

  5. Teavitada seksuaalvägivalla ohvreid, nende lähedasi, spetsialiste ja laiemat avalikkust loodavatest teenustest tervishoiuasutuses aidates kaasa teadlikkuse suurendamisele SV lubamatusest ja abi olemasolust.

  6. Osaleda seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks jätkusuutliku strateegia väljatöötamisel ministeeriumidevahelises juhtrühmas, et seksuaalvägivalla kompleksteenuse pakkumine oleks tulevikus jätkusuutlik (vastavalt vajadusele teenuste viimine Haigekassa hinnakirja, teenusega seotud kulude jätkusuutlik rahastus, koolitused, jätkuv valmidus tõendmaterjali kogumiseks).

Töösuuna sihtrühmaks on seksuaalvägivalla järgselt tervishoiuasutusse abi järele pöördunud inimesed sõltumata soost ja vanusest, naiste osakaal on prognoositavalt 95%. Deksuaalvägivalla ohvrid pöörduvad vabatahtlikult. Prognoosikohaselt, kui üldine teadlikkus SV lubamatusest ja ohvritele loodavatest teenustest kasvab, siis sihtgrupi arv ja hõlmatus suureneb.

Teenuse koordineerimine, meeskondade juhendamine, teenuse kvaliteedi arendamine ning tööjuhenduse- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine toimub Sotsiaalkindlustusameti juhtimisel.

Töösuuna eest vastutav koordinaator:

Keete Janter

Keete.Janter@sotsiaalkindlustusamet.ee

Valdkonna sisueksperdid:

Kai Part
Kai.Part@kliinikum.ee
 
Made Laanpere
Made.Laanpere@ut.ee
 
 

Töösuuna oodatavad tulemused

  • Toimivad eri valdkonna spetsialiste ühendavad standardiseeritud abi- ja nõustamisteenused neljas Eesti piirkonnas (seksuaalvägivalla keskused);

  • Seksuaalvägivalla ohvritele on pakutud teenuseid (esmane abi vahetus traumaolukorras ja järelravi);

  • Kaasatud tervishoiuasutustes on sisse viidud standardiseeritud tõendmaterjali kogumine, hoiustamine ja üleandmine uurimisorganitele;

  • Seksuaalvägivalla meeskondadele on pakutud tervishoiuasutustes koordineeritult juhendamist ja nõustamist;

  • Seksuaalvägivalla ohvriga seotud osapoolte vahel toimib koostöö;

  • Loodavate teenuste kohta on piirkonniti läbi viidud teavitustegevused;

  • On olemas strateegia teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

 

 

Teenuse lühikirjeldus

Seksuaalvägivalda kogenud ohver saab pöörduda abi saamiseks ööpäevaringselt seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse järgmiste teenusepakkujate juures:

  • Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, Sõle 23

  • Tartu Ülikooli Kliinikumi, L.Puusepa 8

  • Pärnu Haiglasse, Ristiku 1

  • Ida-Viru Keskhaiglasse, Ilmajaama 12

Teenuste kaudu saavad seksuaalvägivalla ohvrid kiiret esmast abi koos nõustamise ja meditsiinilise läbivaatusega.

Meditsiiniline läbivaatus toimub koos tõendmaterjali kogumisega, eesmärgiga säilitada see tervishoiuasutuses kindlaksmääratud aja jooksul puhuks, kui ohver soovib hiljem politseisse pöörduda. Nõustamise kaudu toetatakse ohvri toimetulekut, pöördumist õigussüsteemi ning tema aktiivset suunamist järelravisse. Järelravi seisneb meditsiinilises ja psühhosotsiaalses aktiivses jälgimises ennetamaks seksuaalvägivallast tingitud pikaajalisi tervisemõjusid ning aitab välja selgitada need ohvrid, kes vajavad edasist suunamist psühholoogilise, psühhiaatrilise, eriarstliku jms abi järele.

Seksuaalvägivalla üleelanuga tegeleb tervishoiuasutuses kas valvepersonal või spetsiaalselt väljakutsutav spetsialist (arst, õde). Pöördumine võib toimuda erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu või naistekliiniku vastuvõtuosakonna kaudu. Järelravi toimub ambulatoorsete vastuvõttudena. Järelravi osutajaks on naistearst koos õe/ämmaemandaga ja vajadusel psühholoog/terapeut. Haigla poolt on määratud vastav kontaktisik (koordinaator), kes koordineerib teenuseid ning teeb koostööd Sotsiaalkindlustusameti poolsete teenuste sisuekspertidega. Abi pakkumine on standardiseeritud vastavalt juhendile http://www.ens.ee/Ravijuhendid/sv_ohvrite_abistamise_juhend_eesti_demo.pdf (PDF).

Abi vahetus traumaolukorras

 

  1. Esmane nõustamine – ohvriga kontakti loomine ning esmane seisundi hindamine; ettevalmistus läbivaatuseks ja tõendite kogumiseks; nõustamine politseisse pöördumiseks; kannatanu, laste, pereliikmete turvalisuse hindamine; koju/varjupaika suunamine; vajadusel kontakti loomine sotsiaalabiasutustega; lähedaste esmane nõustamine; teave ja nõusolek järelravist ja kontaktide edastamine järelravi pakkujale.
  2. Meditsiiniline läbivaatus koos bioloogilise materjali kogumisega (bioloogilise materjali kogumine ohvri kehalt/riietelt DNA isoleerimiseks), vigastuste kirjeldamise ja pildimaterjali salvestamisega, STLI/HIV analüüside kogumisega, vajadusel STLI/HIV kontaktijärgse ennetava ravi alustamisega ja soovimatu raseduse ennetamisega.

 

Järelravi sisaldab tegevusi, mis on vajalikud võimalike seksuaalsel teel levivate infektsioonide/HIV-i nakatumise ja soovimatu raseduse kindlakstegemiseks, vaimse tervise probleemide, sotsiaalse toimetulematuse ja krooniliste somaatiliste haiguste avastamiseks ning ennetamiseks. Järelravi töö meetodiks on aktiivne kontakti loomine ohvriga (e-maili ja telefoni teel vastuvõtule kutsumine ja meeldetuletuste saatmine, telefoni teel nõustamine) ja visiitide läbiviimine.

Psühholoogiline abi (psühhoteraapia) on vajalik prognoositavalt 50%-le ohvritest.

Kõiki loetletud teenuseid pakutakse eelnevalt nõustatud seksuaalvägivalla ohvritele nende nõusolekul ja soovil.

 

 

Teenusepakkujad

Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid:
 

Põhja Piirkond:

Lääne-Tallinna Keskhaigla
Sõle 23, Tallinn
erakorraline vastuvõtt
vastuvõtutuba tel 53424724
http://www.synnitusmaja.ee/osakonnad/naise-tervis/abi-seksuaalvagivalla-korral/
Vene keeles: http://www.synnitusmaja.ee/отделения/женское-здоровье/помощь-пережившим-сексуальное-насил/?lang=ru
Inglise keeles: http://www.synnitusmaja.ee/departments/womens-health-centre/help-for-victims-of-sexual-violence/?lang=en

 

Lõuna Piirkond:

Tartu Ülikooli Kliinikum
L. Puusepa 8, Tartu
erakorralise meditsiini osakond ja naistekliinik
günekoloogia osakonna valveõde tel 731 9954
https://www.kliinikum.ee/naistekliinik/et/seksuaalvaegivald

 

Tartu Seksuaaltervise Kliinik
Vaksali 17, Tartu

tel 7442086
http://www.tstk.ee/sisu-abi-seksuaalvagivalla-korral

 

Ida Piirkond

Ida-Viru Keskhaigla
Ilmajaama 12
Kohtla-Järve
Günekoloogia osakonna valveõde: tel 331 1041
http://www.ivkh.ee/et/patsiendile-ja-kuelastajale/seksuaalvagivald.html

 

Lääne Piirkond

Pärnu Haigla
Ristiku 1
Pärnu
Valvegünekoloog: tel 447 3505
http://www.ph.ee/kliinikud_teenistused/naiste_ja_lastekliinik/seksuaalvagivald

 

Juriidiline abi

Teil on võimalus saada õigusnõustamist peaaegu kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides: konsultatsiooni telefoni teel, kontoris, veebis, e-kirja teel.

Kliendilepingu sõlmiseks palume täita ankeet https://v1.juristaitab.ee/et/form/registreeri-oigusnoustamisele. Õigusabi saamiseks tuleb sõlmida kliendileping ning tasuda 5 eurot omaosalustasu.

Lepingu sõlminud kliendil on õigus saada juristi abi kokku 15 tundi, millest:

  • 2 esimest tundi on kliendile tasuta;
  • 3 järgmist tundi tuleb kliendil tasuda 50% tunnihinnast (s.o 20 eurot);
  • 10 järgmist tundi 100% tunnihinnast (s.o 40 eurot).

 

Õigusnõustamise teenust pakutakse veebi vahendusel ja 15-s nõustamiskohas üle Eesti.

Eesti Õigusbüroo kontorid on leitavad https://v1.juristaitab.ee/noustamiskohad.

Eksperdid, kes õigusnõustamist pakuvad, on kirjas https://v1.juristaitab.ee/et/ekspertide-tutvustus.

 

Lisainformatsioon ja eelregistreerimine Eesti Õigusbüroo klienditeenindus telefonil +372 6 880 400

või e-kirja teel abi@juristaitab.ee

Avatud E - R kell 9:00 - 17:00

 

Vt ka www.juristaitab.ee ning abiksohvrile.just.ee.